Kalju-Olev
| Oli aasta 1988. Tollal 58aastasel Kaljo-Olevil oli selleks ajaks suitsumehestaaži | |
| 40 aastat. "Oli Savisaare aeg, suitsud poest kadunud, anti ainult talongidega. Ja mitte palju. |
 |
| Ning ega suitsud odavad ka ei olnud tolle aja mõistes," meenutab praeguseks ligi 20 aastat suitsuvaba mees. Kuigi tervis suitsumehele muret ei teinud, oli ta kuulnud, et nõelravi aitab sigarettidest päevapealt lahti saada. Nii ta doktor Veskimäe üles otsiski. "Oli 26. detsember 1988, teine jõulupüha. Arst oli varem öelnud, et sellel päeval suitsu teha ei tohi. Läksin sinna, tema pani nõelad kõrva. Istusin pool tundi, siis võeti nõelad välja. Ja mis juhtus? Ma ei saa öelda, et suitsuisu kadus ära. Seda lihtsalt ei olnud!!!" Praeguseks on mees teinud 20 aasta jooksul kaks-kolm suitsu. "Algul kartsin, et käsi hakkab taskust suitsupakki kobama, aga ei. Rääkimata sellest, et tahaks suitsu teha. Need paar-kolm sigaretti tegin eriolukorras. Aastal 1989, kui olid ärevad ajad Leedus ja Lätis ning meilgi. Aga kui olin suitsu ette pannud, tuli vastik tunne," räägib Kaljo-Olev. Suitsuvaba indiviidi staatust iseloomustab kunagine paadunud suitsetaja (kaks pakki kolme päeva kohta) nii: "Maailm muutus selgemaks." |
|
